Reading: Conflicts of Interests and Conflicts of Commitment

Patricia Werhane, Jeffrey Doering

Eelarvamustevaba teadus võiks ühest küljest olla kõigile ideaaliks, aga päris elus on ka teadlastel isiklikud, professionaalsed ja majanduslikud huvid. Selle vastuolu eetilise ületamise võimalustest räägibki antud artikkel.

Huvide konflikt

Spectra näide huvide konfliktist ja ebaeetilisest teadustööst (ilma eetikakomisjoni loata testimine, osaliselt ka inimeste teadmata, tulemuste paremana näitamine, ebapiisava tõendusmaterjali baasil kommertsialiseerimine). Kogu loo ilmsikstulek võttis muuhulgas väga kaua aega.

Huvide konfliktide tekkimise võimalused: teadlane on korraga mitmes rollis, mille ühildamine polegi kerge. Teadlane kui ärimees, ülemus, alluv, lapsevanem, kolleeg, konkurent, inimene.

Kirjeldab kriteeriume, mille alusel rollide konfliktist tulenevaid eetilisi probleeme hinnata: 1) regulatsioonide alusel 2) tagajärgede alusel 3) potentsiaalselt ebaeetilise teo enda kontekstis

Konfliktid kohustuste vahel

Nt. õppejõud on ühtlasi ka teadlane ja käib mööda konverentse, jättes tudengid piisava tähelepanuta. Ei ole võimalik ühildada nii, et mõlemad kohustused oleksid piisavalt täidetud. Erinevus huvide konfliktist – siin puudub tihti majanduslik mõõde ja konflikt tekib professionaalses plaanis. Seda tüüpi konflikte on veelgi raskem vältida.

Näide: Morton Thiokoli tihendite lugu (Challengeri ebaõnnestunud start). Insenerid olid riskist teadlikud, aga nad olid kahe kohustuse vahel – kohustus oma ettevõtte eest ja ametieetikast tulenev kohustus.

Mõlemat tüüpi konfliktidega tegelemiseks on mitmeid regulatsioone. Nt. ajakirjadel on oma reeglistikud, ülikoolidel, teadusorganisatsioonidel, riikidel. On ajalisi piiranguid, et potentsiaalselt konfliktseid olukordi ajaliselt eraldada. On toimingute läbipaistvust suurendavad meetmed, nt avalikkustamine. On huvide deklareerimine, ennetamaks konfliktsete kohustuste tekkimist (nt ei saa granti, kui see hakkab segama muud professionaalset kohustust).

Lõpetuseks – kõnealused konfliktid omavad suuremat rolli, kui pealt paistab. Nende ennetamisele ja lahendamisele kulub ressursse. Kahjuks regulatsioonidest ei pääse, inimene on nõrk. Ja teadlane on ka inimene :)

Reading: Ethics of Science, An Introduction, Chapter 6

Resnik. Ethical Issues in Scientific Publication.

Publish=to make publicly known. What does that mean and how can it be done?

Objektiivsus

Eelmises peatükis kirjeldatud ja potentsiaalselt veaohtlikud tegevused nagu kallutatud andmekogumine, -töötlus, ja interpreteerimine on vaatluse all ka publitseerimisest rääkides. Sarnased põhimõtted kehtivad kõigile publitseerimisprotessi osalistele – autoritele, toimetajatele ja retsensentidele.

Et abistada retsensente, tuleks kirjutada selgelt. Lisaks peab ta loomulikult sisaldama kogu relevantset infot, mis on vajalik kirjutise mõistmiseks. Vajaliku info hulka kuulub teave materjalidest ja andmetest, nendega toimunust, uurimismetoodikast, rahastajatest, uurimiseks vajalikest lubadest ja publikatsiooni staatusest (nt, et pole samaaegselt mujale esitatud). Autori vastutus ei lõppe trükikojas. Kui ilmneb, et tekstis on vigu, tuleb nendega tagantjärele tegeleda.

Toimetajad ja retsensendid peavad oma töös eriti hoolikad olema, sest nemad vastutavad selles süsteemis kvaliteedikontrolli eest. Nende kohus on töö autorit tema puudustest teavitada. Ideaalis peaks hindamine olema vaba isiklikest huvidest. Eelrentsenseerijad on ju sama ala eksperdid, kel on kindlasti teatav koolkondlik või muul alusel põhinev eelistus mõningate teooriate, autorite, ideede, kirjutamisviisi (mitte-emakeeles kirjutatajad!) osas. Sel kombel võib kuritahtlik retsensent anda tekstile negatiivse hinnangu või selle ilmumist muul moel pidurdada. Toimetajatel on selles suhtes veelgi rohkem võimu.

Täielikult avalik retsenseerimine – kõik teavad kõigi nimesid. Kasulik väga väikeste teaduskogukondade puhul, kus nagunii kõik kõiki teavad. Single blind – autor ei tea, kes retsenseeris, aga retsensent teab autori nime. Double blind – kumbki ei tea, kellega tegu. Topeltpimeda vastu on ka kriitikat, sest asjatundlik inimene saab ju viidete jm järgi aru, kes on autor. See aga tähendab, et kurjade kavatsustega retsensent saab mängida, et ta ei tea, kellele ta negatiivse hinnangu andis.

Kriitika peaks lähtuma sisust ja olema ka esitatud nii, et adressaadiks pole mitte autori isik, vaid sisu. Konfidentsiaalsusprobleem – kõik, kes puutuvad käsikirjaga enne avaldamist kokku, on eelistatud seisus võrreldes nendega, kes saavad teksti lugeda pärast avaldamist. See on oluline risk, sest kui autoritel puudub avaldaja suhtes usaldus, kukub praegune publitseerimise süsteem kokku.

Muud probleemid

Publikatsioonide liigid: eelretsenseeritud originaaltöö (kõige mahukam kategooria), eelretsenseeritud varem avaldatud eksperimendi kordused, ülevaateartiklid. Kuigi kehtiv süsteem soosib originaaluurimusi, on ka teised liigid väga olulised. Keegi ei jõua kogu ilmuvat kirjandust läbi lugeda ja on vaja, et kompetentsed inimesed teeksid ilmuvast ülevaateid.

Kohati on teadlastele oluline publitseerida kiiresti. (Meenub J. Watsoni “Kaksikheeliks”, kus kiirustamise põhjus oli konkurents). Näiteks selleks, et saavutada mingi kriitiline publikatsioonide hulk, mis nö annab kaalu. Kiirustamine aga tähendab üldiselt madalakvaliteedilisi publikatsioone. See võib viia ka “väikseima publitseeritava ühikuni” – jagatakse oma andmed tükkideks ja avaldatakse jupikaupa. Ühik on tähtis!

Eetilised, aga madalakvaliteedilise sisuga publikatsioonid ei tee palju kurja, sest vajuvad peagi unustusse. Esile tõusevad paremad. Samas on väga tiheda sõela kasutamine riskantne, kuna häid ideid võib kaduma minna. Seepärast võiks pigem avaldada kui mitte avaldada. Kuid teisest küljest on liigsel avaldamisel ka miinuseid: ajakirjad konkureerivad omavahel ja tahavad avaldada häid asju, keskmine relevantsus läheb alla, kui mass prahi arvel suureneb. Veebis avaldamine on odav ja see võib tähendada kehvema materjali pealekasvu.

Viitamine, kaasautorid

Viisakas on ära märkida, kelle ideid kasutatakse. Selleks saab kasutada kaasautoriks lisamist, viitamist, äramärkimist (acknowledgements). Kõige hullem eksimus siin valdkonnas on plagiarism. Kohati tehakse vigu, kuna ei mäletata, kust mingi teadmine tuli. Osa plagiaate on tahtmatud. Juhtub ka seda, et sama idee süttib mitmes peas.

Autor on see, kes annab töösse märkimisväärse panuse ja vastutab selle eest. Juhtub, et autoriks pannakse ka inimese teadmata – et saada usaldusväärsust juurde, et “kinkida” autorlus, et märkida ära kellegi tahtmatu panus töösse… Laboratooriumi juhatajad, professorid, õppejõud, juhendajad jne. Osadel töödel on sadu autoreid, neist suurem osa “au-autorid”.

Matthew-efekt: tuntud teadlastele viidatakse rohkem kui nende töö seda väärt on.

Intellektuaalomand

Ülevaade USA IP regulatsioonidest. IP formaalsed tüübid: copyright, patent, trademark, trade secrets. Autori õigused on piiratud kontekstiga. Teiste osapoolte juurdepääs IP-le ei ole võrreldav nö tavalise varaga, sest kõik võivad IP-d kasutada, küsimus on vaid, kuidas. Patent kaitseb autori ainuõigust IP-d kommertsialiseerida. Seegi õigus on ajaliselt piiratud (tihti 20 aastat). Patenditaotluses sisalduva kirjelduse detailsuse aste peab olema piisav, et sama ala ekspert suudaks selle kirjelduse järgi IP subjekti valmistada (Täiesti ebareaalne! Ma pole ühtki oma valdkonna, st muusikatarkvara patenti näinud, mille järgi saaks midagi korrata). Ärisaladuse võib teine ettevõte samuti avastada. Sel juhul esmaavastaja eelis kaob.

Entitlement approach vs desert approach. Olemasolevad IP regulatsioonid järgivad “utilitarian approach” põhimõtet – nad kaitsevad pigem tulemust kui protsessi (panust ja pingutust). Arutlus teemal, mis üldse võib patendi subjektiks olla – kas geenid näiteks võiksid olla? Arvutiprogrammid, valemid, organismid, rohud jne.?

Teadus, meedia ja avalikkus

Teadus ja meedia tegelevad mõlemad info kogumisega, hindavad täpsust ja objektiivsust. Vähemasti uudismeedia kuulub sellesse seltskonda. Teadus soovib samuti meedia kaudu avalikkust teavitada. Näide: uudis mõnest kosmoseavastusest “ei põle”, aga on PR tööriistana toimiv. Probleem: kas pressikal välja öeldud avastus, mille publitseerib ajakirjandus, vastab veel “värskuse” kriteeriumile teadusajakirja mõistes? Teaduse ja meedia suhet on targem reguleerida kui vältida. Selgitamine töötab paremini, kui et lasta inimestel ise “arvata”. Informeeritus on oluline arvamuse kujundaja. Inimest tuleb harida. Paternalism – info moonutamise kolm erinevate astet.

 

 

 

 

Reading: The Ethics of Science

Resnik. Chapters 4, 5

Chapter 4: Standards of Ethical Conduct in Science

Ethical standards in science have two conceptual foundations, morality (do not violate common moral standards) and science (should promote advancement of scientific goals).

Common misinterpretations of data: trimming (leave out the data that does not support the theory), cooking (designing biased tests and experiments), fudging (try to make the data look better than it is).

– Honesty
– Carefulness
– Openness
– Freedom
– Credit
– Education
– Social Responsibility
– Legality
– Opportunity
– Mutual Respect
– Efficiency
– Respect for Subjects

Chapter 5, Objectivity in Research

Focus on honesty, carefulness, and openness.

– Honesty in research
– Misconduct in Science
– Error and self-deception
– Bias in Research
– Conflicts of Interests
– Openness
– Data management

 

Reading: The Critical Theory of Jurgen Habermas

Habermas’ Three Generic Domains of Human Interest:

1. Work Knowledge. Work refers to the way one controls and manipulates one’s environment. Knowledge is based upon empirical investigation and governed by technical rules. Hypothetical-deductive theories characterize this domain e.g. Physics, Chemistry and Biology.

2. Practical Knowledge. The Practical domain identifies human social interaction. Social knowledge is governed by binding consensual norms, which define reciprocal expectations about behavior between individuals. Social norms can be related to empirical or analytical propositions, but their validity is grounded ‘only in the intersubjectivity of the mutual understanding of intentions’. The historical-hermeneutic disciplines — descriptive social science, history, aesthetics, legal, ethnographic literary.

3. Emancipatory Knowledge. ‘Self-knowledge’ or self-reflection. ‘Interest in the way one’s history and biography has expressed itself in the way one sees oneself, one’s roles and social expectations. ‘ Knowledge is gained by self-emancipation through reflection leading to a transformed consciousness or ‘perspective transformation’. Examples: feminist theory, psychoanalysis and the critique of ideology.

2015-05-05-114216_900x403_scrot

Reading: Moral Progress and Ethical Universals

Ruth Macklin. Against relativism, Chapter 10.

“Cultural relativism was introduced (in part) to combat the racist, hierarchical Eurocentric ideas of progress.”

“The concept of moral progress as I will argue here, is a social concept: It applies only to events, institutions and social practices in countries, cultures, societies, eras, or periods in history, not to individual persons or personal moral behavior.”

Comparing moral progress of cultures:

– the principle of humaneness (how much do people suffer?)
– the principle of humanity (does the culture respect equal autonomy of every human?)

Moral progress is: “/…/ changes in laws in the direction of greater humaneness and respect for humanity in every person.”

“I see no good reason why religious mandates and practices should be immune from ethical judgements any more than cultural practices or traditions.”

2. The Individual Versus the “Common Good”: “particular rights properly termed human rights may be overridden only in extreme and extenuating circumstances.”

3. Cross-Cultural Elthical Judgments

4. What Turns Out To Be Relative

Reading: Science and Values

Jürgen Mittelstrass. Public lecture in Tartu 7th Sept 2010. Published in Akadeemia.

2. Three types of science:

– scientific method (possible to repeat and control, clarity of expression, reasoning)

– institutional (universities)

– science as and idea or lifestyle (references to Greek philosophers)

3. Science as a product. Three types of research:

– basic and theoretical research
– basic but with a possibility to became commercial
– purely commercial purpose

4. Democratic science

Science is both democratic and not.

5. Ethics. Three types of problems.

– Products of science misused – e.g. nuclear bomb
– Ethical problems during the research process (medical experiments)
– Lies and frod

The triangle of problems has following corners – problems and principles of development, of research, and of the ethos.

6. Science and values used to be the same. Not any more.

Reading: Understanding Scientific Reasoning

Ronald N. Giere

Chapter 1. Why study scientific reasoning

Science and technology have become an unignorable part of everyday life. “Information age” – much of the info concerns science or tech. To understand that we need some knowledge.

Scientific subjects range from purely intellectual to very practical: expanding universe, global warming, smoking and heart diseases.

How to learn: don’t need to understand what’s happening in labs. Enough if you can read reports. No need for new hardware or information, need to upgrade our ‘program’. Tactics: general ideas, examples, exercises.

Scientific reasoning is a skill and thus needs practice.

Chapter 2. Understanding and evaluating theoretical hypotheses

The example of discovering DNA structure by Watson and Crick. Further reading: The Double Helix by James Watson. This book was criticized for being too personal and not showing the scientific process ‘objective’ and ‘rational’ enough.

There is no ‘scientific method’ because different subjects need different methods. Scientists construct models. Then evaluate if the model fits. Then convince others and spread the word.

Models or maps represent the area mapped. They cannot be mistaken with the real thing. However, with theoretical models it happens. A theoretical model is part of an imagined world. A theoretical hypothesis is a statement about a relationship between a theoretical model and some aspect of the world.

A scientific theory has two components: a family of models and a set of theoretical hypotheses.

Need data to determine whether a model fits. Data has to be obtained by a physical interaction with differences reliably detected. All information is not relevant data.

A program for evaluating theoretical hypotheses:

1. Real world. Identify the aspect of world that is the focus of the study.
2. Model. Identify a theoretical model whose fit is an issue.
3. Prediction. What data should be obtained?
4. Data.
5. Negative evidence?
6. Positive evidence?

Exercises follow to practice the program.

Reading: The path to the normal science

Thomas Kuhn, The Structure of Scientific Revolutions, chapter 2

‘Normal science’ is research that is based on one or more scientific achievements of past that is recognized as a base for future research. Nowadays these achievements are described in many science textbooks. These books present the central principles of these accepted theories and illustrate them. Before this kind of books emerged in the beginning of 19th century, books from science classics were often used (Aristoteles, Newton, Franklin, Lavoisier, Lyell).

Achievements that are innovative enough and yet do not answer all the relevant questions are called ‘paradigms’. This term is closely related to ‘normal science’. Paradigms offer models which form the basis for traditions: Newtons’ dynamics, Copernicus’s astronomy etc. People who work within same paradigms share same regulations and standards.

Different scientific subjects have different history of paradigms: electricity, light, genetics. Some fields developed their first generally accepted paradigm later than others.

Gathering evidence before a paradigm is established can be somewhat random because all collected facts seem equally important. Not theories but technology has (often) lead this process because many facts would be undiscovered without practical work – doctors, calendar makers, iron workers.

If paradigm shifts then some scientists will change their views but some will find themselves in isolation. Paradigms guide specialization – authors often start from where the theory books finish.

Reading: Theory and Observation

Rudolf Carnap.

Laws of science express the regularities of the world as precisely as possible. Not all laws are universal i.e. they do not apply under whatever circumstances. All such laws are based on singular statements. The Q is how are we able to go from such singular statements to assertion universal laws.

The value of laws: explanation and prediction

Induction and statistical probability

Theories and nonobservables

Correspondence rules.

 

Reading: Optimist, Pessimist and Pragmatist Views of Scientific Knowledge

Karl Popper Optimist, Pessimist and Pragmatist Views on Scientific Knowledge (1963), After Open Society, pp 3-10.

“Theory of knowledge = epistemology” That’s the heart of philosophy.

Pessimists (agnostics) deny the possibility of justification. The others (optimists) believe. Kant referred to Newton and said that the sceptics must have been mistaken if they deny the obvious success of science. Alas, sceptics’ arguments have always been more solid.

Then there is the third group – pragmatists – who use the theories as practical instruments. Popper: We can see pragmatism as a form of scepticism because the pragmatist agrees with the sceptic on the impossibility of pure knowledge.

Einsteins’ theory was a better approximation to the truth than Newtons’s but he never claimed it to be “the truth”.

Popper’s position:

1. Both parties agree that the central problem is justification. This formulation is mistaken. No theory can be the truth but can explain the world better than other theories.

2. The problem of justification is not the same as the problem of knowledge.

3. We cannot say that a certain theory may not be refuted in future.

4. All criticism of a theory is an attempt to refute it.

5. Science is constantly subject to rational critical discussion.

6. Tests are part of this rational critical discussion.

7. The discussion consists of attempts to evaluate the relative merits of competing theories: which has the greater explanatory power.

– The optimists believed that the methods of science were about collecting evidence and generalizing (induction).

– The sceptics said that generalization is invalid: can never say by observation that all swans are white (Hume). But Hume admitted that although repetition (induction) is invalid, it seemed to work better than any rational procedure.